Kas viga on minus või?

Kas mina olen imelik, kui mul ikkagi hakkab imelik, kui elus eesti jalgpallur õhtustes spordiuudistes asjalikult mainib fakti: "Ma olen alates esmaspäevast AZi omand."? Sest nende uudistega, kes kuhu kellele milliste miljonite eest müüdi, peaks ometi juba harjunud olema.

Ilmselt on viga lihtsalt selles, et nõukaaja laps luges kunagi mitu korda "Onu Tomi onnikest".

Küll siis põrutaks

Juba teist korda nädala jooksul meenub sama film. Ausõna, ma olen tegelikult rohkem filme vaadanud ja see pole ka mingi kõigi aegade lemmik. Aga mida ma teen, kui tööandja soovitab soojalt mõelda CV täitmisele, et hea õnne korral omandada Europass, ja otsekohe kumiseb ajukäärude vahelt: "Leeloo Dallas, Multipass!"?

Znanije - sila!

Märksa toredam on esmaspäeva õhtul kiiruga keedetud pelmeene süüa, kui hommikul on mõtleva inimese raadio sulle öelnud, et hiinlastel on kombeks nimelt selle pidutoiduga uut aastat vastu võtta.

Vaid sajandivahetus ja kümmekond aastat

Muidugi käisin ma 20. sajandi lõpus vaatamas võrratut ulmekat, kus 23. sajandil oli mängus ka USA president. Pärast sai kinokaaslastega isegi arutatud, et ükskord saab ulme reaalsuseks nagunii, aga ei tea, mis sajandil nad selleni jõuavad.

Tõde poleks tol hetkel vist veel uskunudki.