Summer in the City

Oo jaa, see lugu raadiohommikus on täiesti kindel jätkuva kuumalaine tundemärk.
Töötoa 32-kraadises liikumatus leitses tagumikutunde täis kudeda on uskumatu mõttetus. Ometi on olemas hindamatuid luksusi, mille üle võib sügavalt tänulik olla. Näiteks luksus mitte vajada liikumiseks kinnisi sõidukeid.
Seejuures kestab ju veel sirelite ja muude õite aeg. Kui õhtul kell 22.30 näitab kraadiklaas täiesti adekvaatselt 28 kraadi, silmapiiril on õitemeri ja mingi segi kamminud lind räuskab üle heleda õue, siis... neid hetki ei ole aastas ega eluski palju.

Kes oleks arvanud ..

.. et kevadetunne tuleb 20-kraadise pakasega?

Fakt

(Hommikune mass, lapsed ja suured, pikalt üle aja läinud järjekorras arstikabineti ukse taga.)
Pealtnäha vähemalt kooliealine ja enne heatujuline poiss läbi kabineti seina üle terve koridori: „EI-EI-EEI-TEE-EI-AI-AI-AAAIIII…“
(Ukse taga võtab maad üleüldine pinev vaikus ja nihelemine.)
Pisike tüdruk isale, väga vaikselt ja rahulikult maailma kõige veendunumal ja veenvamal toonil: „Mina ei taha sinna sisse minna.“

Valik on sinu

JUUKSED on hallid - elumuresid ja haigust. Punased juuksed - ameti kaotust. Mustad juuksed - head elu ja tervist. Valged juuksed - lapselaste nägemist. Lokkis juuksed - naeruväärsust. Juuste kammimine - au ja uut teenistust. Juuste lõikamine - murede vähenemist ja õnne. Pikad juuksed - kahju kohtu läbi. Lahtised juuksed - kahju kauplemise läbi. Hõredad juuksed - halba kohta või korterit. Juuste kaotamine - kahju kannatamist ja igavust. Juuksur - õnnetust ja rahakahju.

Aitäh, ma võtaks murede vähenemise ja õnne, mitte õnnetuse ja rahakahju.

Tere, sügis!

Kõik on kombes. Tume talvevorm valmis pandud, kõik hele silma alt kaugemale kapisoppidesse topitud. Sügavkülmik ja purgid seent täis. Tunnen end igas mõttes õige eestlasena.
Tihane käis ka hommikul akna taga tiibu soputamas. Pekki veel ei läinud.

Mõnusa ilma tõttu töökojad suletud

Nojah, kuidas ma saan lugejana pahaks panna, et keegi midagi ei kirjuta, kui ise ammugi ei viitsi?
Ikkagi hämmastav, kuidas võhivõõraste inimeste blogidest võib sõltuvusse jääda. Täiesti võrreldav seebikate vaatamisega (igale põlvkonnale midagi). Kogemata komistad kellegi koju, leiad hingesugulase (või tõmbava vastandi, kes elab nii, nagu ise tahaks, aga ei julge/viitsi/oska) ja varsti ongi nagu peretuttav / tuttav pere. Piilud võõrastesse eludesse, elad kaasa ja muutud veel rahutuks ka, kui tükk aega midagi ei kuule/näe. Ja mis oma elus niikaua paremaks muutub, kui peadpidi virtuaalilmas oled, aga tegelikult küürus laua taga, tagumik tooli küljes kinni? Mh?

Uudise kirjutamise lühikursus

Olen ennegi hommikuti mõõduka huviga jälginud, kuidas Kuku teeb pooltunni jooksul mõne tähtsa ninaga intervjuu ja järgmises uudisteplokis on sellest juba uudis/kommentaar välja väänatud. Aga mismoodi neil täna oli kuulsa koolipapa kummalisest kukehäälega kaeblemisest mõne minuti pärast kena kiretu tekst saanud, see oli päris imekspandav. Ei noh, õppind mehed, head riistad.